Jaama tänav Nõmmel

Jaama tänav on üsna tiheda liiklusega, siis oli enne projekti valmimist üsna kehvas seisus. See on üks populaarsemaid teeotsi Nõmme raudteejaama vahel liikumiseks ning seda tänavat pidi minnakse ka turule ning ka tehnikaülikooli poole. See on üks Nõmme keskusest, kuhu on koondunud nii söögikohad kui ka poed. Vaatamata sellele oli seal kitsas ning kohati isegi ohtlik liigelda.

Jaama tänava uus projekt keskendub jagatud ala printsiipidele, kus enne peamiselt autoga liiklemine on lahjendatud jagatud avaliku ruumi ning jalakäijate mugavustega. Jalakäijad moodustavad ka ruumikasutajate seas põhiosa. See võimaldab tänava muuta ohutuks kohaks ka pisematele, kelle jaoks väiksemad tänavad ja linnaväljakud võiksid just olla turvalisteks mängupaikadeks. Samuti on uue lahendusega viidud liikumine rohkem ühele tasapinnale, mis parandab kogu tänava kui ka seda ümbritseva ala ligipääsetavust. Sellega arvestab ka tänavamööbel, mis on disainitud erinevas pikkuses, riietuses ja vajaduses inimestele.

Jaama tänava projektis on läbivalt liikumistrajektoori markeeritud ühtlases rütmis kulgeva täpilise pindgraafikaga. See sarnaselt vormistatud lahendus loob Jaama tänavale sisenedes loogilise, intuitiivse ning äratuntava ruumi. Samuti võimaldab see lihtne, ent efektiivne lahendus ala paremini jaotada ning pakkuda mugavusi kõikidele kasutajatele.

Ala on jaotatud ideeliselt neljaks ruumiosaks:

1. Pärnu mnt ja Jaama tn ristmik, kus Pärnu mnt poolt markeerib õueala algust konteinerhaljastus, rattaparkla ja linnamööbel, mis on väikevormidega lahendatud. Liikujatele suunatud ruumi markeerib ühtlase rütmiga täpiline pindgraafika.
2. Emapargi Rahumäe-poolselt peaservalt ulatub alale sopistatud istumisala konteinerhaljastus, väikevormide ja linnamööbli tiheda kompositsioonina. See suund on mõeldud jalakäijale ja pakub ka peatumise võimalusi.
3. Väljaku tõmbekeskus on Sõõrikukohviku-poolsel väljakuküljel asuv Nõmme linnaarhitekti Friedrich Wendachi konspektjooniste järgi projekteeritud lehtlapaviljon. Seda ääristab igalt küljelt mitmes mõõdus haljastuskonteinerite kompositsioon ning terrass linnamööbliga. Emapargi-poolsel küljel on pindgraafikaga maha märgitud lastemängude ala, mida ääristavad ka lauatenniselauad.
4. Raudtee tänava poolt markeerib õueala algust konteinerhaljastus ja linnamööbel väikevormidega mõlemal pool ahendatud sõiduteed. Liikujale suunatud ruumi markeerib ühtlase rütmiga täpiline pindgraafika.

Uue lahenduse võlu seisneb ka selles, et seda oli lihtne ja praktiline teostada. See oli ka lähteülesande üks olulisemaid punkte. Alal säilisid kõik olemasolevad katendid ning haljastus. Ainult mõnes kohas oli vajalik kõnnitee serv freesida. Lisatud haljastuse seas on Eestis kasvavad taimed ning linnamööbel on mõeldud vastu pidama. Peamiselt on mööbel tehtud modulaarsetest betoonplokkidest, mis osaliselt on kaetud ka puiduga. Betoonplokid võimaldasid luua erinevaid linnamööbli formatsioone, näiteks tekitada haljastustaskuid. Linnamööbli hulgas leidub ka linnakodanikele juba tuttavamaid elemente Extery poolt.