Keskkonnamaja Tare

Me ühendasime jõud naaberriigi Läti andekate arhitektidega büroost RUUME, et luua projekt „Tare“, mis saavutas Keskkonnamaja arhitektuurivõistlusel 3. koha.

Keskkonnamaja Tare ja Lennusadam koos läbimõeldud ning atraktiivse väliruumiga moodustavad linna kultuurikeskuse. Kavandatud hoonemahtude paigutus loob kahe avaliku hoone vahele kutsuva ja esindusliku väljaku. Uue hoone asetus jätkab olemasolevat linnastruktuuri, austab ajaloolist Lennusadama hoonet ning loob linnale selgelt piiritletud avaliku väliruumi.

Keskkonnamaja tagab mugava ligipääsu läbi avatud ja kutsuvate välialade ning läbimõeldud parkimislahenduste, pakkudes võimalusi nii jalakäijatele, jalgratturitele, ühistranspordi kasutajatele kui ka eraautodega liiklejatele. Ümbritsevasse keskkonda lõimitud avalik ruum loob sujuva ühenduse mere, rannapromenaadi ja lähedalasuvate hoonetega.

Hoone peasissepääs on suunatud keskväljakule, tagades nähtavuse ja esindusliku ilme. Jalgrattaparklad asuvad hoone mõlema telje sissepääsude lähedal. Hoonet ümbritsevad mitmesuguse kasutusotstarbega jalakäijate alad. Sõidukite liikumine on suunatud peamiselt Vesilennuki tänavale, kus asuvad bussipeatused ning sissepääs maa-alusesse parklasse.

Rannapromenaad, olemasolev Lennusadama muuseum ning kavandatav hoonestus moodustavad terviku, mis kujundab hoone paiknemise ja avaliku väliruumi vahelise suhte, määrates ära peamised liikumissuunad ning väljakute asukohad. Hoone keskosas paikneb avalik siseõu kahe peamise liikumistelje ristumiskohas.

Ühe telje, mis ühendab hoonet rannapromenaadiga, äärde jäävad kohvikuala, laste mänguväljak ning mereteemaline näitus, kandes „sinist“ kontseptsiooni (vesi, meri, merenduslikud eksponaadid). See telg võiks jätkuda kuni mereni, lõppedes treppidega, mis viivad välisbasseinini. Teine telg koondab uue hoone peasissepääsu ning Keskkonnamaja ja Lennusadama ühisväljaku. "Roheline“ ala (haljastus, puud, taimestik) tutvustab Eesti loodusmaastikke ja -nähtusi (niidud, põllud, rändrahnud). Madalad ja mitmekesised haljastatud saared loovad ümbritsevatele hoonetele ja tegevustele atraktiivse, kuid tagasihoidliku tausta.

Keskkonnamaja peamine maht on funktsionaalselt jaotatud kolmeks osaks. Esimesel korrusel paiknevad Keskkonnamaja ühiskasutatavad ruumid, laadimisala ning osa ministeeriumi ruume (nt laborid). Alates teisest korrusest paiknevad hoone Lennusadama ja mere poole jäävas küljes loodusmuuseumi ruumid.

Hoone loode- ja edelapoolsed osad on ette nähtud ministeeriumi kontoritele. Esimesel korrusel paikneb ajutiste näituste saal, mis on ühendatud peafuaajee sissepääsuga. Lisaks on olemas eraldi sissepääs kontoriruumidesse ning võimalik ühendus ministeeriumiga. Kontorid paiknevad 2. kuni 5. korrusel.

Ministeeriumil ja Loodusmuuseumil on ühine peasissepääs, mis avaneb keskväljakule. 2,7 × 2,7 m ruudustikul põhinev funktsionaalne skeem tagab maksimaalse paindlikkuse ruumiliste ja tehniliste lahenduste osas. Kõikidel korrustel on sarnane tsoneering: trepikojad, tualetid, köögid, puhkealad ja kontorid paiknevad ümber keskse siseõue, samas kui avatud tööalad kulgevad piki hoone perimeetrit. Laborid asuvad esimesel korrusel ning neil on otsene ligipääs teenindussissepääsule.

Eesti Loodusmuuseum paikneb Keskkonnamaja põhjaosas. Selle struktuur võimaldab eksponaate vaadelda mitmel tasandil, pakkudes erinevaid vaatenurki ning suurendades näitusekujunduse loomingulisi võimalusi.

Muuseumi vertikaalne liikumine on korraldatud ümber keskse siseõue ning on külastajatele nähtav kõigilt korrustelt . Vertikaalse liikumise paiknemine klaasaatriumi läheduses võimaldab trepistiku eraldamist eksponaatidest siseseinte abil, mis omakorda võimaldab jätta eksponaadid vajadusel pimedusse või hoida trepistik täielikult nähtavana, luues tugeva visuaalse aktsendi.

Autorid: RUUME Architects, MARIHUNT Architects, Rodentia, CMB
Tiim: Mari Hunt, Mari Möldre, Nele Šverns, Oskars Vavere, Liene Adumane-Vavere, Liva Nordmane, Martins Rusins, Sandra Sinka, Olga Trebuhina (CIA RUUME Architects), SIA Rodentia, SIA CMB
Aasta: 2019